Eesti riigikaitse on rajatud iseseisvale kaitsevõimele ja koostööle
Tõstame kaitsekulud Eesti riigi kaitsmiseks vajalikule tasemele vähemalt 3% SKP-st, panustades
järgnevad neli aastat 3,5% SKP-st kriitiliste võimete väljaarendamiseks.
Tagame, et Kaitseliidu ülesanded ja ressursid oleksid tasakaalus. Suurendame Kaitseliidule
eraldatavaid vahendeid ja tõstame palgataset.
Vaatame üle kaitseväelaste teenistuse reservis, tõstame kiiresti reageerivate üksuste arvu ja
korrastame vajaduse korral mobiliseeritavate üksuste juhtimist.
Seame eesmärgiks alalise NATO maa-, õhu- ja mereväe kohaloleku loomise kogu Läänemere piirkonnas.
Võtame Ukraina sõja õppetunnid arvesse Kaitseväe kõigi tasandite juhtide ettevalmistusel ja koolituste
korraldamisel.
Soodustame vabatahtlikku osalemist riigikaitses ning võimestame naiste osalust laiapindses riigikaitses,
sh naiste osalemist kaitseväeteenistuses ja vabatahtlikus riigikaitselises tegevuses.
Laiendame kaitseväe veteranipoliitikat missioonisõdurite kõrval ka kaitseväelastele, kes on kaitseväe
arengule kaasa aidanud vähemalt 25 aastat.
Parendame riigikaitselist haridust, tagame heal tasemel riigikaitseõppe kõigis koolides. Kasutame
paremini Balti Kaitsekolledži rahvusvahelist potentsiaali.
Viime lõpuni ajateenistuse pikkuse diskussiooni. Laiendame asendusteenistuse võimalusi neile, kes ei
sobi ajateenistusse.
Toetame NATO ja Euroopa Liidu tugevamat koostööd. Toetame Soome ja Rootsi kiiret liitumist NATOga ning integreerimist ühisteks kaitseplaanideks ning tihendame kahepoolset kaitsekoostööd Soome ja
Rootsiga.
Toetame Eesti rahvusliku kaitsetööstuse arendamist, kaitsealast teadus- ning arendustegevust ning
kaitsetööstusettevõtete koostööd rahvusvaheliste kaitsetööstusettevõtetega.
Teeme koostööd Põhjamaade ja Balti riikidega regiooni kaitsetööstuste ühisel arendamisel ning meie
piirkonna kaitsetööstuse huvide esindamisel rahvusvaheliselt.